"Ööloom"

Nüüd juba möödunud vaheajal ehk talvevaheajal tuli meil läbi lugeda Kate Thompsoni raamat “Ööloom”. 

Seda raamatut on väga raske lühidalt kirjeldada. Miks? Võibolla sellepärast,  et kirjanik oli püüdnud raamatus põimida mitut erinevat teemat  ja see muutis sündmused mulle vahepeal segaseks. Kui rääkisin klassikaaslastele oma arvamusest, olid ka nemad minuga ühel nõul. Tegelikult meeldis mulle selle raamatu mõte, aga kirjanik ei suutnud seda hästi edasi anda või lihtsalt püüdis seda teha liiga lühidalt.

Raamatu peategelase hüüdnimeks oli Bobby, kes oli 14ne aastane. Ta elas koos oma väikese venna ja emaga.

Jutu üheks põhiteemaks oli Bobby ema otsus lastega Dublinist ära kolida maamajja väikes külas ning kolimise  ja naabrite mõju Bobbile. Ema lootis, et kolmine maakohta lahutab Bobby kambast, mille liige oli poiss olnud juba 11ne aastaselt. Kambas tegeleti ainult varastamise, joomise, suitsetamise ja narkootikumide tarvitamisega. Bobby ema ei osanud teisiti oma poega aidata, ta ei saanud oma elugagi hakkama, kuid siiski maale kolimine oli suureks kasuks. Muidugi oli poiss selle elukohamuudatuse vastu, aga mis tal üle jäi. Bobby proovis mitmeid kordi oma uuest kodust ära põgeneda, et jälle oma kambaga koos olla ja harjumuspäraselt aega veeta. Esimesel korral lahkus ta külast varastatud autoga,  suutis kampa meelitada  kõige jõhkrama  poisi ning selle jõhkardi teo tõttu jäid nad politseile vahele. Tegu oli julm: meelega teisele autole otsa sõitmine ja siis veel tolle autojuhi peaaegu surnuks peksmine. Selline kätumine oma kambaliikme poolt oli isegi Bobbile liiast. Politseiküsitluste käigus rääkis Bobby ära liiga palju infot oma kambaliikmete ja nende tegemiste koha. Ta visati kambast välja ja tema asemele võeti uus 11ne aastane poisike. Bobby oli neid reetnud, liiga palju politseile silma jäänud ja nad ei saanud teda enam kuritegude tegemisel kasutada ning neid ei huvitanudki tegelikult Bobby, neil oli vaja olnud teda vaid mustatöö tegijaks.

Seega tegelikult kujunes Bobby autovargus tema jaoks positiivseks sündmuseks, kuigi ta sellest siis veel aru ei saanud:

•    toimus pääsemine kambast

•    töötamine hakkas talle meeldima - autoraha tagasi teenimiseks pidi ta naabertalus maatöid tegema, lisaks aitas auto parandamisel perepoega. Tuli välja, et talle meeldiski enda kätega midagi ära teha, kõige rohkem autot parandada.

Veel üheks tähtsaks teemaks-küsimuseks kujunes see, et mis majja nad kolisid? Raamatu lugemisel sain teada, et selles majas elas perekond, kes olevat tapnud oma tütre. Arvati ka seda, et perekonna õige tütar vahetati ära haldjaga. Tegelikult ongi Iirimaal usk haldjarahvasse olnud tugev, pärit väga ammustest aegadest ja püsinud tänapäevani. Minagi oleksin tahtnud rohkem teada saada kõigest ebaloomulikust, mis majas toimus. Miks haldjad seal majas käisid? Miks eelmine üürnik ära tapeti? Kes tegelikult oli see salapärane laps, kes seal majas kunagi elas? Kas ikka laps tapeti, sest laipa ju ei leitud? Miks üldse seal sellised kummalised asjad toimusid?

Ma soovitan väga seda raamatut lugeda, sest selles raamatus on hästi välja toodud, kuidas kuritegelikust maailmast võitjana välja tulla ja veel palju huvitavat.