Neljas kirjandusklubi

Üle pika aja toimus meil kirjandusklubi, mis leidis aset kooli kohvikus kell 9.30, kus saime juua sooja teed ja mõtiskleda loetud raamatu üle. Mina vahetasin oma mõtteid Noraga S. E. Greeni raamatust "Tapjainstink".

Võtmeteemad:

• ·      Üheks võtmeteemaks oli see, et Lane üritas mõista, miks on tal selline soov kurjameid karistada. Teda piinas küsimus, et kas ta on lihtsalt hull inimene või on ta lapsepõlves mõne psüholoogilise trauma üle elanud.
• ·      Teiseks võtmeteemaks oli sarimõrvari linnas viibimine, mis mõjutas ka Lane edasist elukäikku.

Võtmestseenid:

• ·      Üheks tähtsaks stseeniks oli võib-olla tüdruku esimene kättemaks ahistajale, mis tõi esile tema tõelise palge: tahtmise ja vajaduse ise kurjategijat karistada.
• ·       Kõige tähtsamaks võtmestseeniks oli Lanel tõe teada saamine oma vanemate kohta, mis pööras pea peale tema senise elu.

Võtmekarakterid:

 Lane, Lane mõrvarist Ema, tüdruku endine poiss-sõber Zach ja ta parim sõbranna Reggie

Võtmesümbolid:

• ·      Lane perekond
• ·      Timukas e mõrvar
• ·      Maisikrõps- koer, kes tegi Lane meele alati rõõmsaks

Küsimused, mis tekitasid arutelu:

• ·      Ükskõik millise raamatu sündmuse üle me arutlesime, jõudsime me järeldusele, et õnneks Lane oli nii tugeva iseloomu ja terve mõistusega, et ta ise ei langenud kurjategija tasemele.
• ·      Miks Lane ei osanud paralleele oma koduste kätumise ja mõrvajuhtumiste vahel tõmmata? Jõudsime arusaamisele, et kuigi Lane oli tartk tüdruk, siiski ükski laps ei tule selle peale, te kõige kurja põhjustaja võika olla tema oma ema

Kokkuvõtteks sain Noraga koos meenutada huvitavaid seike raamatust, mis meile huvi pakkusid ja siis nende üle arutleda.

Lugesin vaheajal läbi kirjanik S.E.Greeni raamatu “Tapjainstinkt”.

See raamat erines varasematest minu loetud raamatutest. See oli mu esimene kriminaalromaan ning lisaks puudus raamtul pikk sissejuhatav tekstiosa. Kohe raamatu alguses sukeldusin ma teema keskmesse ja see meeldis mulle.

Raamat rääkis loo tüdrukust nimega Lane. Ta elas koos oma ema, kasuisa, poolõe ja poolvennaga. Ta oli väga tark ja andekas, kuid siiski erines oma koolikaaslastest. Lane elueesmärgiks oli ise karistada pätte, mõrvareid ja sealhulgas ka ahistajaid. Kurjameid karistades sai ta rahuldada oma kohtumõistmise kirge, mida pidi nn toitma pidevalt kedagi piinates. Eriti innustus ta linnakeses tegutseva sarimõrvari tabamisest. Tüdruku ema töötas politseis selle juhtumi kallal ning tüdruk sai ema asjade seas tuhnides teada vajalikku infot. Tüdruku üllatuseks võttis mõrvar ise temaga korduvalt ühendust, saates talle juhtnööre ning vihjeid toimunud mõrva kohta. Ühel päeval tuli aga talle sõnum, et tema väga hea sõber tapetakse, kui ta saadetud aadressile ei ilmu. Antud aadressil ootas teda aga ema ja rullus lahti kogu tõde. Lane sai teada, et  kurikuulsad sarimõrvarid olid tema vanemad ning nüüd, pärast isa surma, ema lihtsalt püüdis meelitada teda oma tegude kaasosaliseks ja abiliseks. Lane sai ka teada, et väiksena oli ta pealtnägijaks ema ja isa poolt sooritatud mõrvale, mis ilmselt jättis tema alateadvusesse jälje ning vajaduse ning tahtmise kedagi piinata. Ja nüüd sundis ema teda oma sõpra tapma ja Lanel ei jäänud valikuvõimalust, ta tappis oma mõrvarist ema.

Nagu ma juba alguses ütlesin, erines see raamat tõesti minu poolt varem loetust. Seda raamatut oli mul väga põnev lugeda ning ma lugesin läbi selle ühe õhtuga. Raamatut lugedes oli mul kogu aeg närvikõdi, et mis nüüd juhtub, mis selgub jms. Raamatus oli ka tundeid, kuid mina oleksin soovinud autori poolt veel rohkem noortepärase armastuse lisamist. Selle raamatu tekst oli väga kergesti ja loetavalt kirjutatud, mis hõlbustas lugemist. Minule meeldis see raamat, aga mulle tundub, et kõigile ei pruugi sellise sisuga raamat siiski sobida või meeldida.