Kolmas kirjandusklubi

Klubiüritus toimus jälle kooli kohvikus 13.45. Saime teed juua, küpsist ja kommi süüa ning oma loetud raamatu üle arutleda või mõtiskleda.

Olin ühes lauas Mai, Lisanni, Oresti ja Karliga. Nende loetud raamatuks oli “Süü on tähtedel”. Sattusin nende lauda ainasana oma raamatuga, sest teised olid juba oma grupid kokku saanud ja jäin nagu üle. Ega see hull ei olnud, sain ise omaette veel mõelda, millest olin lugenud.

Ramatu autor: Kate Thompson

Raamat: “Ööloom”

Võtmeteemad:

• ·      Üheks võtmeteemaks oli Bobby ema otsus lastega Dublinist ära kolida maamajja väikeses külas ja naabrite mõju Bobbyle, nagu ma ka eelmises posituses kirjutasin.
• ·      Veel üheks tähtsaks võtmeteemaks kujunes see, et mis majja nad kolisid. See teema oli minu jaoks iseäranis põnev ja ka selle mainisin ma eelmises postituses ära.

Võtmestseenid:

• ·      Iga kord, kui ta suu lahti tegi, et minuga rääkida, ütlesin: “Ma ei jää sinna. Sa ei saa mind sundida.” –-- Selle lause leidsin esimeselt leheküljelt. See lause ongi see, millest algas poisi eitamine ja tegeliku tõe tunnistamise eiramine. Tahtmine elu jätkta nii nagu ta oli harjunud ja nii nagu ta ainult oskaski, siis aga pettumine kambas, töö tegemine ja selle tulemusest rõõmutundmine.
• ·      “Aga selle maja ehitamisest saadik pole iial jäetud haldjaid piimata. Maja pidavat asuma kahe kantsi vahel haldjarajal,”  - ta osutas aknast välja teisele poole teed- “ üks neist on seal ja teine jääb meie maale.” --- Sellest lausest sai sissejuhatus teise võtmeteemasse. Alguses tegi see perele muidugi nalja, aga pärast “nuttu”, kui hakkasid lahtu hargnema tegelikult toimunud sündmused minevikus, mis ulatusid tänapäevagi.

Võtmekarakterid: Bobby, Bobby vend ja ema, poisid kambast ja naabrid Dooleyd

Võtmesümbolid:

• ·      Kambavaim?
• ·      Töö võla maksmiseks
• ·      Haldjad

Küsimused või teemad, mis tekitasid arutelu:

• ·      Miks haldjad seal majas käisid?
• ·      Miks eelmine üürnik ära tapeti?
• ·      Kes tegelikult oli see salapärane laps, kes seal majas kunagi elas?
• ·      Kas ikka laps tapeti, sest laipa ju ei leitud?
• ·      Miks üldse seal sellised kummalised ajad toimusid?

Kirjanudsklubi kokkuvõte: Sain uuesti läbi mõelda, mis raamatus toimus. Kokkuvõttes meeldis see raamat mulle väga. 

"Ööloom"

Nüüd juba möödunud vaheajal ehk talvevaheajal tuli meil läbi lugeda Kate Thompsoni raamat “Ööloom”. 

Seda raamatut on väga raske lühidalt kirjeldada. Miks? Võibolla sellepärast,  et kirjanik oli püüdnud raamatus põimida mitut erinevat teemat  ja see muutis sündmused mulle vahepeal segaseks. Kui rääkisin klassikaaslastele oma arvamusest, olid ka nemad minuga ühel nõul. Tegelikult meeldis mulle selle raamatu mõte, aga kirjanik ei suutnud seda hästi edasi anda või lihtsalt püüdis seda teha liiga lühidalt.

Raamatu peategelase hüüdnimeks oli Bobby, kes oli 14ne aastane. Ta elas koos oma väikese venna ja emaga.

Jutu üheks põhiteemaks oli Bobby ema otsus lastega Dublinist ära kolida maamajja väikes külas ning kolimise  ja naabrite mõju Bobbile. Ema lootis, et kolmine maakohta lahutab Bobby kambast, mille liige oli poiss olnud juba 11ne aastaselt. Kambas tegeleti ainult varastamise, joomise, suitsetamise ja narkootikumide tarvitamisega. Bobby ema ei osanud teisiti oma poega aidata, ta ei saanud oma elugagi hakkama, kuid siiski maale kolimine oli suureks kasuks. Muidugi oli poiss selle elukohamuudatuse vastu, aga mis tal üle jäi. Bobby proovis mitmeid kordi oma uuest kodust ära põgeneda, et jälle oma kambaga koos olla ja harjumuspäraselt aega veeta. Esimesel korral lahkus ta külast varastatud autoga,  suutis kampa meelitada  kõige jõhkrama  poisi ning selle jõhkardi teo tõttu jäid nad politseile vahele. Tegu oli julm: meelega teisele autole otsa sõitmine ja siis veel tolle autojuhi peaaegu surnuks peksmine. Selline kätumine oma kambaliikme poolt oli isegi Bobbile liiast. Politseiküsitluste käigus rääkis Bobby ära liiga palju infot oma kambaliikmete ja nende tegemiste koha. Ta visati kambast välja ja tema asemele võeti uus 11ne aastane poisike. Bobby oli neid reetnud, liiga palju politseile silma jäänud ja nad ei saanud teda enam kuritegude tegemisel kasutada ning neid ei huvitanudki tegelikult Bobby, neil oli vaja olnud teda vaid mustatöö tegijaks.

Seega tegelikult kujunes Bobby autovargus tema jaoks positiivseks sündmuseks, kuigi ta sellest siis veel aru ei saanud:

•    toimus pääsemine kambast

•    töötamine hakkas talle meeldima - autoraha tagasi teenimiseks pidi ta naabertalus maatöid tegema, lisaks aitas auto parandamisel perepoega. Tuli välja, et talle meeldiski enda kätega midagi ära teha, kõige rohkem autot parandada.

Veel üheks tähtsaks teemaks-küsimuseks kujunes see, et mis majja nad kolisid? Raamatu lugemisel sain teada, et selles majas elas perekond, kes olevat tapnud oma tütre. Arvati ka seda, et perekonna õige tütar vahetati ära haldjaga. Tegelikult ongi Iirimaal usk haldjarahvasse olnud tugev, pärit väga ammustest aegadest ja püsinud tänapäevani. Minagi oleksin tahtnud rohkem teada saada kõigest ebaloomulikust, mis majas toimus. Miks haldjad seal majas käisid? Miks eelmine üürnik ära tapeti? Kes tegelikult oli see salapärane laps, kes seal majas kunagi elas? Kas ikka laps tapeti, sest laipa ju ei leitud? Miks üldse seal sellised kummalised asjad toimusid?

Ma soovitan väga seda raamatut lugeda, sest selles raamatus on hästi välja toodud, kuidas kuritegelikust maailmast võitjana välja tulla ja veel palju huvitavat.