Valimik eesti õudusjutte, mille on koostanud Indrek Hargla
“Rõugutaja
tütar” F.R Kreutzwald
Lugu rääkis metsalaanes elavast Rõugutajast, kes elas
oma naisega ja neil oli tütar, keda püüti inimese moodi üles kasvatada, et teda
mehele saaks panna. Tütre silmaga nähtavad osad oli inimese naha moodi, kuid riiete
all olevat puukoor. Ükski noormees aga ei tahtunud kosida tüdrukut ja see tegi
eide kurjaks. Nõidumise abil püüdis ta
väimeest saada, kuid ka see luhtus ning kättemaksuks lasi eit endise väimehe uue
naise hundiks moondada. Lugu lõppes siiski hästi ja hundist sai targa nõu abil
jälle naine. Pahad said karistuse ja põlesid ära koos saunaga ning head elasid
eluotsani kiusamata.
“Metsavaim” Veiko
Belials
Rääkis mehest, kes poisipõlves oli
avastanud metsamaailma. Metsast sai tema mängumaa, ta kasvas koos metsaga,
õppis tundma kõiki metsa saladusi ja lõpuks avas mets talle ka haldjavälud.
Hiljem idüll lõppes aga piiratud ja kujutlusvõimeta Valdeku käe läbi, kes pani
oma rumaluse maksma, hävitas metsa ning lõpuks lasi ka mehe maha.
“Kojutulek” Liisi Ojamaa
Pisut segane jutt nõidtüdrukust, kes oli
kaotanud avariis oma kaaslase ja sündimata lapse ning kes nüüd oma sõpradega
pidevalt joomas käis. Loo lõpus juhtub jälle õnnetus, kui ta on oma joomasõbra
Tomi korteris. Lambipirn lõhkes, veri,
klaasikillud sadasid, lõikusid tüdruku pihkudesse, ta ei vaadanud enam ringi, vaid põgenes
akna kaudu ja jooksis ja jooksis.
“Kivi” Rein Põder
Jutustas kivist, mis keha vastas olles
muutus soojaks ja hakkas vere taktis kergelt võnkuma. Seda kivi läks uurima
metsavaht ja ta koges kivi juures olles selle väge ja võimu. Lugu oli minu
jaoks natuke liiga paigalseisev.
“Uisomäe”
Mario Kivistik
Lugu rääkis Tiinest, kel väiksena olid jalad halvatud,
kuid 4ja aastasena taluõel mängides sai ussi käest hammustada ja siis hakkas
kohe kõndima. Hiljem kooliajal oli ta
endassetõmbunud tüdruk, kes sai hüüdnimeks Äiatar – ussiväega tüdruk. Tüdrukule
arusaamatul põhjusel armus temasse kooli kõige popim poiss Eino ja nad hakkasid
nö käima. Ühel õhtul, kui Eino ei tulnud Tiinele kokkulepitud ajal järgi, sai
tüdruk aru, et midagi on valesti. Eino sai sellel õhtul surma. Tiine tahtis
olla üksi, tema ja Eino lemmik ajaviitmise pigas küünis ja lebada heintel, kuid
õudusega nägi seal kümneid läbisegi põimunud usse.
Talle hakkas ajapikku selgeks saama tema
ja nende talu seotus ussidega ja ussiväega.
Ootamatult tabas teda ema raske haigus. Kui haige ema viimaks haiglasse
surema viidi, olid ema viimased sõnad, et Uisomäe talu tuleb kindlasi maha müüa ja Tiine
peab linna elama minema. Tüdruk ei kuulanud teda ja jäi Uisomäele. Aeg möödus
ning Tiinele sai selgeks, et ta ei saa lapsi, aga ometigi tahtis ta väga last,
kellele kunagi talu pärandada. Ühel päeval trepil istudes, roomas tüdruku jalge
vahelt sisse uss. Nüüd neiu teadis, mida
peab edasi tegema. Ta võrgutas kohaliku ärimehe, kui see tuli Tiine juurde napsuse
olekuga. Mees leiti 3 päeva hiljem surnuna ja usside poolt nõelatuna. Tiine
ootas last. Kaheksa kuud hiljem Tiine sünnitas. Kostaabel Kägu läks väljakutse
peale Uisomäele, nägi seal ussidest kihavat voodit surnud Tiinega ja imikuga. Ta
ei osanud olukorda paremini likvideerida, kui pani majale tule otsa. Mõni aeg
hiljem leidis Poolaku Kaarel kalale läinud Konstaabli surnuna järve äärest ja
nägi surnu suust suurt sisisevat ussi viskuvat enda poole. Kaarli peas kummitav
sisin ei jäänud vait ja ta sooritas enesetapu.
Sellega sai otsa ussivägi ja Uisomäe talu
lugu.
See jutt oli põnev ja mitmekihilne, st
hõlmas tegelikkust, pärimust, ajalugu, uskumusi ja müstikat.
“Öö
nõiapoes” Gert Helbemäe
Lugu jutustab
apteekrist. Ta oli osav rohusegaja, tal oli ka olemas elueliksiir, rohi surma
vastu. Ühel ööl vajas tema abi üks haige mees, kuid sel ööl käis ringi katk ja
surma puudutusest ta ei pääsenud.
Reaalsuse ja väljmõeldise
piir oli õhuke, mis tekitas lugemise ajal kõhedust.
“Rulett”
Kristjan Sander
Lugu rääkis mehest, kes oli haige ja pidi
varsti ära surema. Ühel kevadisel päeval tutvus ta tüdrkuga, kes näis teda
teadvat ja kes palus tal minna mehele tundmatu aadressiga majja. Mees läkski,
majas mängiti ruletti. Mänguõnn naeratas talle ning ta võitis endale 54 aastat
veel elamiseks. Kodus hommikul ärgates mees teadis, et ta läheb sinna veel
tagasi. Mängima.
Jutt oli minu jaoks haarav ja ilma konkreetse
lõputa, mis annab võimaluse edasi fantseerida.
“Surnu
pärandus” Aleksander Tassa
Selles jutus oli
üks mees ära surnud ja tema jaoks taheti teha annetus. Grupp inimesi läks selle
mehe majja ja seal majas hirmutasid neid ussid. Loo lõpp jäi minu joaks veidi
ebaselgeks.
“Ohvrid”
Jaan Oks
Taludest olid läinud
kaduma mehed ja arvati, et need mehed olid vanamoori tütre juures. See oli väga
lühike jutt ja mingit suuremat mõtet seal peidus ei olnud.
“Surm”
Richard Roht
Lugu jutustas
mehest, kes suri ära, kui läks metsa jalutama. Ta oli väga nõrk ja ta jõud oli
kohe kohe raugemas. Seal metsas oli keegi, kes tuli ja võttis mehelt elu. See
keegi oli surm.
