kolmapäev, 10. detsember 2014

Õudne Eesti

Valimik eesti õudusjutte, mille on koostanud Indrek Hargla



“Rõugutaja tütar” F.R Kreutzwald
Lugu rääkis metsalaanes elavast Rõugutajast, kes elas oma naisega ja neil oli tütar, keda püüti inimese moodi üles kasvatada, et teda mehele saaks panna. Tütre silmaga nähtavad osad oli inimese naha moodi, kuid riiete all olevat puukoor. Ükski noormees aga ei tahtunud kosida tüdrukut ja see tegi eide  kurjaks. Nõidumise abil püüdis ta väimeest saada, kuid ka see luhtus ning kättemaksuks lasi eit endise väimehe uue naise hundiks moondada. Lugu lõppes siiski hästi ja hundist sai targa nõu abil jälle naine. Pahad said karistuse ja põlesid ära koos saunaga ning head elasid eluotsani kiusamata. 

“Metsavaim” Veiko Belials
Rääkis mehest, kes poisipõlves oli avastanud metsamaailma. Metsast sai tema mängumaa, ta kasvas koos metsaga, õppis tundma kõiki metsa saladusi ja lõpuks avas mets talle ka haldjavälud. Hiljem idüll lõppes aga piiratud ja kujutlusvõimeta Valdeku käe läbi, kes pani oma rumaluse maksma, hävitas metsa ning lõpuks lasi ka mehe maha.

“Kojutulek” Liisi Ojamaa
Pisut segane jutt nõidtüdrukust, kes oli kaotanud avariis oma kaaslase ja  sündimata lapse ning kes nüüd oma sõpradega pidevalt joomas käis. Loo lõpus juhtub jälle õnnetus, kui ta on oma joomasõbra Tomi korteris.  Lambipirn lõhkes, veri, klaasikillud sadasid, lõikusid tüdruku pihkudesse, ta ei vaadanud enam ringi, vaid põgenes akna kaudu ja jooksis ja jooksis.

“Kivi” Rein Põder
Jutustas kivist, mis keha vastas olles muutus soojaks ja hakkas vere taktis kergelt võnkuma. Seda kivi läks uurima metsavaht ja ta koges kivi juures olles selle väge ja võimu. Lugu oli minu jaoks natuke liiga paigalseisev.

“Uisomäe” Mario Kivistik
Lugu rääkis  Tiinest, kel väiksena olid jalad halvatud, kuid 4ja aastasena taluõel mängides sai ussi käest hammustada ja siis hakkas kohe kõndima.  Hiljem kooliajal oli ta endassetõmbunud tüdruk, kes sai hüüdnimeks Äiatar – ussiväega tüdruk. Tüdrukule arusaamatul põhjusel armus temasse kooli kõige popim poiss Eino ja nad hakkasid nö käima. Ühel õhtul, kui Eino ei tulnud Tiinele kokkulepitud ajal järgi, sai tüdruk aru, et midagi on valesti. Eino sai sellel õhtul surma. Tiine tahtis olla üksi, tema ja Eino lemmik ajaviitmise pigas küünis ja lebada heintel, kuid õudusega nägi seal kümneid läbisegi põimunud usse.
Talle hakkas ajapikku selgeks saama tema ja nende talu seotus ussidega ja ussiväega.
Ootamatult tabas teda ema  raske haigus. Kui haige ema viimaks haiglasse surema viidi, olid ema viimased sõnad, et  Uisomäe talu tuleb kindlasi maha müüa ja Tiine peab linna elama minema. Tüdruk ei kuulanud teda ja jäi Uisomäele. Aeg möödus ning Tiinele sai selgeks, et ta ei saa lapsi, aga ometigi tahtis ta väga last, kellele kunagi talu pärandada. Ühel päeval trepil istudes, roomas tüdruku jalge vahelt sisse uss.  Nüüd neiu teadis, mida peab edasi tegema. Ta võrgutas kohaliku ärimehe, kui see tuli Tiine juurde napsuse olekuga. Mees leiti 3 päeva hiljem surnuna ja usside poolt nõelatuna. Tiine ootas last. Kaheksa kuud hiljem Tiine sünnitas. Kostaabel Kägu läks väljakutse peale Uisomäele, nägi seal ussidest kihavat voodit surnud Tiinega ja imikuga. Ta ei osanud olukorda paremini likvideerida, kui pani majale tule otsa. Mõni aeg hiljem leidis Poolaku Kaarel kalale läinud Konstaabli surnuna järve äärest ja nägi surnu suust suurt sisisevat ussi viskuvat enda poole. Kaarli peas kummitav sisin ei jäänud vait ja ta sooritas enesetapu.
Sellega sai otsa ussivägi ja Uisomäe talu lugu.
See jutt oli põnev ja mitmekihilne, st hõlmas tegelikkust, pärimust, ajalugu, uskumusi ja müstikat.


“Öö nõiapoes” Gert Helbemäe
Lugu jutustab apteekrist. Ta oli osav rohusegaja, tal oli ka olemas elueliksiir, rohi surma vastu. Ühel ööl vajas tema abi üks haige mees, kuid sel ööl käis ringi katk ja surma puudutusest ta ei pääsenud.
Reaalsuse ja väljmõeldise piir oli õhuke, mis tekitas lugemise ajal kõhedust.


“Rulett” Kristjan Sander
Lugu rääkis mehest, kes oli haige ja pidi varsti ära surema. Ühel kevadisel päeval tutvus ta tüdrkuga, kes näis teda teadvat ja kes palus tal minna mehele tundmatu aadressiga majja. Mees läkski, majas mängiti ruletti. Mänguõnn naeratas talle ning ta võitis endale 54 aastat veel elamiseks. Kodus hommikul ärgates mees teadis, et ta läheb sinna veel tagasi. Mängima.
Jutt oli minu jaoks haarav ja ilma konkreetse lõputa, mis annab võimaluse edasi fantseerida.

“Surnu pärandus” Aleksander Tassa
Selles jutus oli üks mees ära surnud ja tema jaoks taheti teha annetus. Grupp inimesi läks selle mehe majja ja seal majas hirmutasid neid ussid. Loo lõpp jäi minu joaks veidi ebaselgeks.

“Ohvrid” Jaan Oks
Taludest olid läinud kaduma mehed ja arvati, et need mehed olid vanamoori tütre juures. See oli väga lühike jutt ja mingit suuremat mõtet seal peidus ei olnud.

“Surm” Richard Roht
Lugu jutustas mehest, kes suri ära, kui läks metsa jalutama. Ta oli väga nõrk ja ta jõud oli kohe kohe raugemas. Seal metsas oli keegi, kes tuli ja võttis mehelt elu. See keegi oli surm.