neljapäev, 8. mai 2014

"Skellig"


Seekord lugesin läbi muinasjutulise raamatu “Skellig”, mille autoriks on David Almonds. Raamat rääkis loo väikesest koolipoisist nimega Michael, kes kolis uude, kuid väga korrast ära majja,  mille tagaaias oli räämas kuur.  Poiss läks kohe aeda, et õues ringi vaadata. Uudishimust läks ta ka uurima  vana kuuri sisemust ja nägi hämaruses  mingit inimese sarnast kogu, kes oli nii kahvatu, kõhn ja hooldamatu, et poiss teda esmapilgul surnuks pidas. Michael valgustas kogu taskulambiga ning nägi, et see oli mees , kes vaatas teda pärani silmadega ning peletas poisi ära oma ebasõbraliku ilmega. Kuna isa poissi hüüdis ja otsis, jooksis ta kuurist välja. Ta ei rääkinud kuuris nähtust isale ja püüdis ka ise seda meest unustada. Öösel aga ärkas ta korduvalt ning nägi  silme ees salapärast võõrast. Järgmisel päeval pärast kooli, nagu iseenesest, seadis ta sammud jälle kuuri poole. Nii algas tema tutvus kummalise võõraga.
Samal ajal kohtus ja tutvus Michael oma uue kodu naabruses elava tüdruku Minaga. Nad said Minaga headeks sõpradeks ja Michael veetis tihti aega Minaga koos olles.
Poisil oli ka väike õde, kelle süda oli raskelt haige ja kes pidi tihitilugu haiglas olema ning elu ja surma vahel võitlema.
Michael pühendas Mina oma saladusse kuuris elavast võõrast. Mina tahtis väga selle imeliku olevusega tuttavaks saada. Ta küll pelgas meest algul, kuid tahtis ka väga võõrast aidata. Lapsed said teada, et salapärase olevuse nimi oli Skellig ja teda vaevas artriit.. Mina ja Michael otsustasid viia Skelligi sealt jubedast ja niiskest ning peaaegu kokku kukkuvast kuurist ühte vanasse majja, mis kuulus Minale perele. Skellig paranes uues elukohas nii ruttu, et mõne päeava möödudes kõndis ta juba mööda tuba ringi. Kummaline oli ka see, et Skelligil olid tema räbala kuue all peidus imelised tiivad. Skellig oli ka see, kes päästis poisi väikse õe surmasuust.

Minu arvates oli see väga armas lugu. See oli rohkem selline väikestele lastele mõeldud raamat, kuid pakkus oma kummalise atmosfääriga ka minus huvi.  Mõnikord on mõnus lugeda sellist kerget lasteraamatut. Minu arvates on autor sellesse jutukesse osavalt põiminud nii müstikat kui ka reaalset elu, mis tegigi selle raamatu põnevamaks ja tekitas kõhedust.