Seekord
pidime läbi lugema J. D. Salinger
“Kuristik rukkis”.

Holdenil
olid ka huvitavad ideed, mida teha tulevikus. Ta tahtis kaitsta välismaailma eest muretult mängivaid lapsi kuristikku kukkumast, neid kinni püüdes. Ta pidas seda tööks, mida talle kogu aeg meeldiks teha. Veel tahtis ta minna metsa, mängida
kurt-tumma, leida kurt-tumm naine ja saada lapsed. Ta tahtis eemalduda
rumalatest ja võltsidest inimestest ja nende tüütavatest küsimustest.
Selle
raamatu lugemine osutus oodatust kergemaks. Ma kartsin, et see on väga raske
raamat, sest on kirjutatud päris tükk aega tagasi. Minu arvates oli raamat siiski täiesti normaalne, lihtsalt see ei kutsunud mind edasi lugema. Holden
kritiseeris liialt palju, aga see on ainult minu arvamus. Tema probleemid ja
tõstatud küsimused ei haaku lihtsalt minu mõtte- ja eluviisiga. Siiski sain sellest
raamatust endale ettekujutuse tollest ajast ja
paigust, kus Holden liikus. Näiteks seal oli tavaline, et noored lapsed
suitsetavad ja võin nüüd endale ette kujutada Tsentraalparki, teatri- ja kinosabasid.
Kokkuvõttes
oli siiski suhteliselt huvitav lugeda kirjaniku mõttekäike tolle aja noortest,
nende tõeskpidamistest ja raamatus välja toodud probleemidest.