"Kärbeste Jumal"

Lugesime sellel korral läbi William Goldingu raamatu “Kärbeste Jumal”.

Kui ma asualt ütlen, et istunud see raamat mulle väga. Selle lugemine kohe kuidagi venis ja venis. Nüüd lähemalt sisust. Raamatus oli poistest minu jaoks kõige sümpaatsem Ralph. Ta polnud liialt auahne, aga kui ta tahtis enda sõna maksma panna, tegi ta ka seda. Tema järjekindlus tuld teha oli vägagi õigustatud, sest see oli ainuke märku andmise viis, mis võis kõik poisid sealt saarelt päästa. Kõige vähem meeldivad mulle sellised inimesed nagu Jack, kes teevad võimu saamiseks kõike, mis hing ihaldab. Ta ei järginud reegleid, tegi endale lihtsalt auauhnusest uue kamba ja varastas Põssa prillid, mis polnud üldse õigustatud tegu. Minu arvates käituti poisiga, kelle hüüdnimeks sai Põssa, väga ebaausalt. Juba raamatu alguses oli ta seatud märklaua keskossa kui narrimise objekt. Ta oli tegelikkuses väga tark poiss, lihtsalt selles vanuses poisid pidasid tema prisket välja nägemist olulisemaks kui tema tarkust. Simonist ei saanud mina näiteks üldse aru, üks hetk ta oli seal ja teisel hetkel teda jälle polnud. Tal tundus olevat pea kogu aeg laiali otsas.

Ma saan küll aru, et kirjank üritas selle looga anda edasi allegooriat, aga ma ei saa midagi  teha, et see ei haakunud kuidagi minuga. Minu jaoks oli see kärbeste jumal lihtalt roiskunud sea pea, mille ümber tiirlesid verejanulised kärbsed. Ma ei suutnud või ei tahtnud kuidagi leida sellele mingit suuremat tähendust.

Lisaks sellele oli neil veel koosolekute pidamiseks karp. See kes karpi käes hoidis, sai rääkida. Ma arvan, et see üldiselt oli väga arukas otsus luua korda koosolekutel, kuid minu arust muutus karbi olemasolu kuidagi liialt domineerivaks.

Minu jaoks oli raamatus väga julm Simoni surm. See tegi mulle endale sisemiselt haiget, et kuidas said Jacki kamba poisid, kes olid tegelikult kõige rohkem tema surma eest vastutavad, sellest mitte välja teha. Kas nende poiste hinge oli juba üksindus ja metsas elamine välja söönud? Lisaks sellele veel vägägi kurvalt lahkunud Pössa surm, mis jättis Ralphi üksinda terve karja hullude vastu. Minu meelest ka Ralphi tapmise soov Jacki poolt oli täiesti haiglane. Kui 13-aastane poiss soovib teise surma, saab see tähendada ainult seda, et tal on mingi vaimne puue. See, kuidas Jack poisid enda kampa sai, on väga elav näide ka tänapäeva ühiskonnast, kus hetkel suurema eelisega ja populaarsema inimese poole hoitakse. Tegelikult päästis neid ju suits, mis oli ennekõike Ralphi idee. Aga ka see on arulage, et ükski poiss ei arvanud, et Ralphi tapmine on viga. Kõik tegid nii nagu Jack käskis.

Minule ei meeldinud see, et kirjanik tahtis nendest poistest tuua välja nii palju halba. Tegelikkuses ju pole inimesed halvad. No muidugi kipub elus halb halba tekitama, seega ei ole vaja seda ju niimoodi kuntslikult lisada. Ma arvan, et kirjanik läks sellega liiale ja mulle ei meeldinud ta lähenemine teemasse nii, et inimesed oma olemuselt paistavad halvad ja rumalad ning kogu ühiskond samuti.